SDCT01 – kloori hägusus ja bakterid

SDCT01 – kloori hägusus ja bakterid

See eemaldab lõhna ja maitse, parandab organoleptilisi omadusi ja muudab vee joomiseks ohutuks

Water Pro filtritel põhinev filtreerimissüsteem:

– Bakteriostaatilise funktsiooniga

– Eelfilter 0,5 mikronit

Tõhus vees hõljuvate osakeste, hägususe ja bakterite vastu

Valmistatud Itaalias

Vastab DM 174/2004 ja DM 25/2012 nõuetele

Kaasas täielik paigalduskomplekt:

– ühesuunaline nupukraan

– Universaalne ühenduskomplekt

– Teflonrull

– kasutusjuhend

Veepuhastus on protsess, mille käigus eemaldatakse veest soovimatud kemikaalid, bioloogilised saasteained, hõljuvad ained ja gaasid. Eesmärk on toota vett, mis sobib konkreetseks otstarbeks. Enamik vett puhastatakse ja desinfitseeritakse inimtoiduks (joogivesi), kuid vett võib puhastada ka mitmel muul eesmärgil, sealhulgas meditsiinilistel, farmakoloogilistel, keemilistel ja tööstuslikel eesmärkidel. Vee puhastamise ajalugu hõlmab väga erinevaid meetodeid. Kasutatavad meetodid hõlmavad füüsikalisi protsesse, nagu filtreerimine, settimine ja destilleerimine; bioloogilised protsessid, nagu aeglased liivafiltrid või bioloogiliselt aktiivne süsinik; keemilised protsessid, nagu flokulatsioon ja kloorimine; ja elektromagnetilise kiirguse, näiteks ultraviolettkiirguse kasutamine.

Vee puhastamine võib vähendada tahkete osakeste, sealhulgas hõljuvate osakeste, parasiitide, bakterite, vetikate, viiruste ja seente kontsentratsiooni, samuti vähendada lahustunud ja tahkete osakeste kontsentratsiooni.

Joogivee kvaliteedistandardid kehtestavad tavaliselt valitsused või rahvusvahelised standardid. Need standardid sisaldavad tavaliselt saasteainete minimaalset ja maksimaalset kontsentratsiooni, olenevalt vee kavandatud kasutusest.

Visuaalse kontrolliga ei saa kindlaks teha, kas vesi on sobiva kvaliteediga. Lihtsatest protseduuridest, nagu keetmine või majapidamises kasutatava aktiivsöefiltri kasutamine, ei piisa kõigi võimalike saasteainete puhastamiseks, mis võivad tundmatust allikast pärit vees esineda. Isegi looduslikku allikavett, mida peeti 19. sajandil praktilistel eesmärkidel ohutuks, tuleb nüüd testida, enne kui otsustatakse, millist puhastust on vaja.

Kloori lisatakse joogivee töötlemise protsessis. See reageerib kogu vees looduslikult esineva orgaaniliste ainetega. See keemiline reaktsioon moodustab kemikaalide rühma, mida nimetatakse desinfitseerimise kõrvalsaadusteks. Kõige levinumad neist kõrvalsaadustest on trihalometaanid (THM), mis sisaldavad kloroformi. Joogivees leiduvate THM-ide kogus sõltub paljudest asjadest, sealhulgas aastaajast ja vee allikast. Kuigi saadaval on ka teisi desinfektsioonivahendeid, jääb kloor veepuhastusspetsialistide valikuks. Kasutades koos tänapäevaste vee filtreerimismeetoditega, on kloor efektiivne peaaegu kõigi mikroorganismide vastu. Kloori on kasutada ja väike kogus kemikaali jääb vette, kui see liigub jaotussüsteemis puhastist tarbija kraani. Selline tõhususe tase tagab, et mikroorganismid ei saa pärast puhastist väljumist vett uuesti saastada.