Professor soovitab klassiruumidesse paigaldada ohupuhastid.

Tori Vald võtab Pro Air OÜ st kasutusele 278 õhupuhastajat koolide ja lasteaedade tarbelks.

Koroonaviirus levib õhu kaudu, seepärast on nakatumise vältimiseks oluline hea ventilatsioon, kuid koolimajade ümberehitamine võib võtta aastaid. Seni peab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski mõistlikuks panna klassiruumidesse õhupuhastid.

“Tegemist ei ole väga keerulise seadmega. Seal on sisuliselt sees ventilaator ja mehhaaniline filter. Sellised seadmed on olnud olemas kaua aega, neid on väga erinevaid mudeleid,” rääkis Kurnitski ERR-ile. “Klassiruumides on jõutud läbi viia mitmeid uuringuid, kus on näha, et kui paigaldada kaks piisava jõudlusega õhupuhastit, siis need selle viiruse sealt tõesti eemaldada suudavad. Need on suhteliselt odavad, aga loomulikult iga seadmega kaasneb hoolduskulu.”

Kurnitski lisas, et hulgi hankides saab puhasteid odavamalt. Veel saaks nii leppida kokku tehnilised nõuded, et leida seadmed, mis on piisava võimekusega ega tee liiga palju müra.

Kurnitski sõnul omavalitsused nii puhasteid ostnud pole. Küll on näiteks Tallinna reaalkool need kasutusele võtnud.

Riigihanke kaudu võtab Tori vald kasutusele 278 õhupuhastajat, mis on arvestuslikult valitud vastavalt ruumisuurusele.

Õhupuhastajad eemaldavad õhust 99,97% PM 2,5 osakestest, mis on oluline viiruskoormuse vähendamiseks klassi- ja lasteaiaruumides.

Aasta lõpus eraldas haridus- ja teadusministeerium 2,6 miljonit eurot omavalitsustele sihtotstarbega üldhariduskoolide ventilatsioonisüsteemide parandamiseks, CO2 andurite ja õhupuhastite ostmiseks.

Riisaar lisas, et andurid on puhastitest olulisemad, et esmalt mõista, kus ja kui halb on ventilatsioon.

Kui palju on omavalitsused õhupuhasteid soetanud, seda ministeerium ei tea. Riisaar ütles vaid, et Tallinna linnavalitsus on hanke korraldamist arutanud. Ministeerium ise õhupuhasteid hankida ei plaani.

“Me ei hakka neid seadmeid kasutama. On vaja kahte seadet igasse klassiruumi. Neid klassiruume, kus on loomulik ventilatsioon, on suurusjärgus 3500 ehk 7000 seadet vähemalt. Iga kool või koolipidaja peab ise otsustama, kas ta tahab seda seadet ja kas ta ka seda reaalselt hakkab kasutama, vaadates ka näiteks elektrikulu, filtrite kulu ja võimalikku mürataset,” selgitas Riisaar.

Meile jääb mõistmatuks Hr Riisaare väide, et õhupuhastajad on CO2 andurid on õhupuhastajatest olulisemad.

See, et viiruskoormuse maandamiseks on vajalik teatud hulk õhuvahetust on selge. Ruumid, kus puudub ventilatsioon, sinna oleks vaja õhuuhastajaid kindlasti viiruskoormuse maandamiseks. Keeruline on aru saada ametniku jäigast mõtteviisist, mis kindlasti ei lahenda olukorda koolides ja lasteaedades.