Õhusaaste mõju lastele.

Meie lapsed väärivad paremaid tuleviku väljavaateid. Meie hoolitsus, puhas toit ja söök ning loomulikult puhas õhk!

Õhusaaste teema on viimasel ajal mõjukalt kerkinud pinnale. Miks see nii on? Vastus sellele on lihtne. Õhusaaste mõjutegureid on hakatud rohkem süvitsi uurima ja eelkõige just tervise seisukohalt. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja teadus ja tervse ajakiri Environment International viisid läbi kaks neist uuringut. Tulemus on üsna sama: inimesed, eriti väikesed lapsed on mõjutavad õhusaastest, mis on murettekitav.

WHO järeldas, et õhusaaste mõjutab laste neuroloogilist ja kognitiivset arengut. See võib olla ka lapseeas astma, allergia või vähi kujunemise aluseid. Lisaks võivad suurenenud õhusaaste all kannatanud lapsed hiljem tõenäolisemalt kannatada krooniliste haiguste käes, näiteks südame-veresoonkonna haigused.

Environment International uuris laspsi ja ühendas need ASD-ga (autismi spektrihäirega). Järeldus oli lihtne, vähem õhusaastega kokku puutunud laosed olid 78% väiksema riskiga, kui lapsed, kes puutusid kokku suuremal määral õhusaastega (International Environment, 2018). 

Lapsed hingavad kiiremini kui täiskasvanud, ja seetõttu tarbivad nad rohkem õhku, mis tähendab, et saastunud õhu korral on lapse kopsu sisemine pind rohkem kokkupuutes saastega kui täiskasvanud inimesed. Lapse aju ja keha on pidevas arengus ja kasvujärgus, saastatud õhk on lapse arengus määrava tähtsusega, võib mõjutada lapse nö tuleviku väljavaateid.

Me eeldame, et meil on puhas õhk ja seda enam võrreldes Aasia riikidega. Loomulikult on õige, et meie õhk on vähem saastunud. Aga, siiski on ka meie õhus saasteaineid. Ammu teada fakt on see, et siseruumide õhk on 5-25 korda saastatud, kui õhk mis on väljas. Skeptikud võivad ju küsida kuidas nii? See ei ole võimalik.

Aga mõtleme korra. Meie siseruumid on kaetud ehitusmaterjalidega, ruumides on mööbel ja seinad kaetud värviga. Vaatame siis, mida meie majapidamine sisaldab:

• Liim (mööbel nt)
• Lakk (põrand, mööbel)
• Plastik (nafta produkt)
• Laminaat (nafta produkt)
• Kemikaalid (koristus jne)
• Ehitusmaterjalid (erinevad keemilised ühendid)

Loetelu on pikk ja saaks veel nimekirja jätkata. Kas sa teadsid, et liimid ja lakid ning kodukeemia ja ehitusmaterjalid sisaldavad kemikaale, mis ei ole püsivad vaid ajapikku aurustuvad pindadelt (formaldehüüd, VOC, e LOÜ – lenduvad orgaanilised ained). See on see, millega igapäevaselt oma kodus ja kontoris kokku puutume.

Siseruumides on võimalik õhusaastet vältida. Parimad lahendused selleks on õhupuhastajad, millel on aktiivsöefilter ja nö TRUE HEPA filter. Loomulikult oleks hea, kui õhupuhastaja omab ka antiallergilist filtrit. Meie soovitame kindlasti õhupuhastaja tippbrändi COWAY, kes on oma arenduses pühendunud toodetele, mis teevad meie elu tervislikumaks ja mugavamaks.

Täpsem ülevaade:

https://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/signaalid-2013/artiklid/siseohu-kvaliteet

Uuringute tulemused (Maailma Terviseorganisatsioon, 2018):

• Õhusaaste mõjutab vaimse ja motoorse oskuse arengut (kognitiivsed kahjustused).
• Õhusaaste kahjustab laste kopsufunktsiooni, isegi kui nad ei puutu kokku kõrge, vaid madalama saasteainete kontsentratsiooniga
• 93% alla 15-aastastest lastest puutuvad kokku tahkete osakestega (PM2,5), mis ületavad WHO õhukvaliteedi standardeid.
• Rohkem kui 40% inimestest kogu maailmas, sealhulgas 1 miljard last alla 15-aastastest lastest, on kokku puutunud suurenenud õhusaastega.
• 2016. aastal suri ca 600 000 alla 15-aastast last nii sise- kui ka välisõhu saaste mõjule.
• Õhusaaste omab järjest suuremat rolli laste tervise peamiste ohtude nimekirjas, moodustades peaaegu iga kümne alla viie aasta vanuse lapse surma põhjuseks.

Õhusaaste osatähtsuse kas on tulnud läbi uuringute ja uute teadmiste.

Välisõhu osas me indiviididena paljut teha ei saa (mingil määral kindlasti), ruumi õhu osas aga saame kindlasti, seda kodus, tööl ja oma laste tarbeks koolis ja lasteaias.