Kuidas talvel õigesti tuulutada: 5 minutit, mitte tunde

Talvel tuuluta lühidalt ja jõuliselt: ava aken täiesti lahti 3–10 minutiks, võimaluse korral korteri vastaskülgedel korraga, ja tee seda 3–4 korda päevas. Enne akna avamist keera radiaatori termostaat madalaks ja pärast sulgemist tagasi. Mida külmem on väljas, seda lühem võib tuulutus olla, sest külm ja soe õhk vahetuvad kiiremini. Ära jäta akent tundideks tuulutusasendisse – see jahutab seinu, raiskab kütet ega vii niiskust korralikult välja.

Kiire meelespea:

• Kestus: alla 0 °C 3–5 minutit, 0…+10 °C kuni 10 minutit.
• Sagedus: vähemalt hommikul ja õhtul, parem 3–4 korda päevas ning alati pärast duši all käimist, toiduvalmistamist ja pesukuivatamist.
• Siht: CO₂ alla 1000 ppm ja suhteline õhuniiskus talvel umbes 35–45%.
• Ära tee nii: ära hoia akent tundide kaupa praokil ega jäta termostaati tuulutuse ajaks lahti.

Miks talvine tuulutus nii hästi töötab

Paljud kardavad, et talvel aknast tuleb tuppa niiske ja külm õhk. Tegelikult on talv tuulutamiseks parim aeg. Külm õhk mahutab väga vähe veeauru: −10 °C juures on küllastunud õhus vaid umbes 2,4 g vett kuupmeetri kohta, +20 °C juures aga 17,2 g.

Kui −10-kraadine välisõhk suhtelise niiskusega 80% soojeneb toas 20 kraadini, langeb selle suhteline niiskus umbes 11%-ni. Iga kuupmeeter 20-kraadist ja 50% niiskusega toaõhku, mille välja vahetad, viib endaga kaasa ligikaudu 6,7 g vett.

Vaatame seda näite peal. Sinu 50 m² korteris on 2,5 m laekõrguse juures umbes 125 m³ õhku. Üks täielik õhuvahetus −10-kraadise ilmaga eemaldab umbes 0,8 liitrit vett. Võrdluseks: Uus-Meremaa ehitusameti andmetel lisab üks toas kuivatatud pesumasinatäis õhku umbes 5 liitrit niiskust ja iga dušš umbes 1,5 liitrit. Ainuüksi ühe pesukoguse niiskuse eemaldamiseks tuleks korteri õhk seega ligi kuus korda välja vahetada.

Nullilähedase ilmaga on efekt tunduvalt nõrgem. 0 °C ja 80% niiskusega välisõhus on juba umbes 3,9 g vett kuupmeetri kohta, nii et iga vahetatud kuupmeeter viib välja vaid ligikaudu 4,7 g. Seetõttu on Eesti talve kõige keerulisemad just sulailmad, mitte paukpakased.

Kui kaua ja kui tihti talvel tuulutada

Õige kestus sõltub eelkõige välistemperatuurist. Suur temperatuurierinevus paneb õhu kiiresti liikuma, mistõttu külma ilmaga vahetub toaõhk mõne minutiga. Saksamaa keskkonnaameti soovitus on talvel tuulutada 5–10 minutit täiesti avatud aknaga. Saksa akna- ja fassaaditootjate liit soovitab miinuskraadidega 5 minutit ning 0…+10 °C juures 10 minutit.

Välistemperatuur	Tuulutuse kestus	Miks
alla −10 °C	3–5 minutit	õhk vahetub väga kiiresti, pikem tuulutus jahutab vaid seinu ja mööblit
−10…0 °C	umbes 5 minutit	tavaline talvine olukord
0…+10 °C	kuni 10 minutit	väike temperatuurierinevus, õhk liigub aeglasemalt

Sageduse kohta soovitab Saksa tarbijakaitseliit Verbraucherzentrale tuulutada hügieeni huvides vähemalt 3–4 korda päevas. Mida rohkem inimesi kodus on ja mida aktiivsemad nad on, seda sagedamini tuleb aknad avada. Hommikune tuulutus on kõige olulisem, sest öö jooksul koguneb magamistuppa nii niiskust kui ka süsihappegaasi.

Eesti oludes on huvitav Muinsuskaitseameti tähelepanek ühe loomuliku ventilatsiooniga hoone kohta. −15 °C juures polnud seal lisatuulutust vaja isegi suurema elamistihedusega korterites, sest suur temperatuurierinevus tekitas tugeva korstnaefekti. 0 °C juures oli rohkemate elanike korral tuulutamine juba vajalik ja +10 °C juures oli värske õhu jaoks vaja peaaegu pidevalt avatud tuulutusakent. Tegu on ühe hoone vaatlusega, kuid loogika kehtib laiemalt: soojema ilmaga tuleb aktiivselt rohkem tuulutada.

Õige tuulutamine samm-sammult

• Keera termostaadid madalaks. Kui külm õhk jõuab termostaadini, avab see ventiili täielikult ja radiaator hakkab sisuliselt õue kütma.
• Ava aken täielikult. Kui võimalik, ava aknad korteri vastaskülgedel ja ka nendevahelised siseuksed. Selline ristituulutus vahetab õhu kõige kiiremini.
• Hoia aken lahti tabelis toodud aja. Lühikese tuulutusega seinad ja mööbel ei jõua jahtuda ning ruum soojeneb pärast akna sulgemist kiiresti tagasi.
• Sulge aken ja keera termostaat tagasi tavaasendisse. Just see samm ununeb kõige sagedamini ja siis on hommikul tuba külm.
• Tuuluta kohe pärast niiskusallikaid. Pärast duši all käimist, toiduvalmistamist ja pesukuivatamist hoia vannitoa või köögi uks kinni ning tuuluta just seda ruumi, et niiskus ei leviks mujale.

Tuulutamine on seda lihtsam, mida vähem niiskust üldse tekib. Keeda toitu kaane all: ilma kaaneta keev pott lisab õhku umbes 100 g veeauru iga 10 minuti jooksul. Lülita köögis pliidikubu sisse juba toiduvalmistamise alguses ja jäta vannitoa väljatõmbeventilaator pärast duši all käimist veel mõneks ajaks tööle. Need seadmed eemaldavad niiskuse otse tekkekohast, enne kui see jõuab teistesse tubadesse ja külmadele aknaklaasidele.

Levinumad vead talvisel tuulutamisel

Aken on päevi tuulutusasendis. Saksamaa keskkonnaameti hinnangul tõstab püsivalt praokil aken küttekulu märgatavalt, kuid ei vaheta õhku kiiresti. Aknapõsed ja sein akna ümber jahtuvad ning seal kondenseeruv niiskus soodustab hallitust. Kui soovid öösel jahedamat magamistuba, keera pigem termostaat madalamaks.

Säästu nimel hoitakse tuba liiga jahedana. Sama amet hoiatab, et kui igapäevaselt kasutatavate ruumide temperatuur langeb alla 16–18 °C, kasvab hallitusrisk kohati järsult. Jahedam õhk mahutab vähem niiskust, seega tuleb jahedas toas tuulutada sagedamini, mitte harvem.

Ventilatsiooniavad on kinni teibitud. Nõukogudeaegsetes kortermajades toimib loomulik ventilatsioon köögi ja vannitoa šahtide kaudu. Kui vanad lekkivad aknad vahetatakse tihedate vastu, aga ventilatsiooni ei uuendata, väheneb õhuvahetus ning siseõhk halveneb. TalTechi doktoritöö järgi oli renoveerimata kortermajades ebapiisav ventilatsioon kahes kolmandikus korteritest. Sellises korteris ei asenda ka hoolikas tuulutamine toimivat ventilatsiooni täielikult.

Tuulutatakse tunde järgi. Toas olles harjud õhuga ega märka, millal see umbseks muutub. Usaldusväärsem on vaadata näitu.

Mõõda, ära arva: CO₂ ja õhuniiskus

Terviseamet soovitab hoida eluruumide õhuniiskust vahemikus 35–60%. Talvel tasub aga püsida selle vahemiku alumises osas. Põhjamaade uuringutele viidates peetakse talvel heaks 25–45% ning TalTechi lõputöös märgitakse, et 40–60% võib kütteperioodil eluruumides tekitada niiskuskahjustusi. Kui niiskus püsib üle 60% ja aknad higistavad iga päev, tuuluta sagedamini. Kui näit langeb alla 30%, lühenda tuulutusi, kuid ära jäta neid ära – loe täpsemalt, miks on siseõhk kütteperioodil kuiv ja mida sellega teha.

CO₂ on parim näitaja, kas õhk vahetub piisavalt. Välisõhus on seda umbes 400 ppm ja hästi ventileeritud kodus tavaliselt 600–800 ppm. Kui CO₂-sisaldus kerkib oluliselt üle 1000 ppm, tuleb ruume tuulutada. Taani Tehnikaülikooli katses tõusis suletud aknaga magamistoa CO₂-tase keskmiselt 2585 ppm-ni, avatud aknaga oli see 660 ppm. Madalama CO₂-taseme juures paranesid nii mõõdetud unekvaliteet kui ka järgmise päeva keskendumisvõime.

Lihtne mõõtja näitab ühe pilguga, kas on aeg aken avada. Pane see magamistuppa ja vaata hommikul näitu: kui see on üle 1000 ppm, jäta öösel siseuks lahti või mõtle püsiva ventilatsiooni peale. Sobivaid seadmeid leiad temperatuuri- ja niiskusemõõtjate valikust. Trotec BZ26 näitab CO₂-taset, temperatuuri ja õhuniiskust korraga. Hale Air Sense mõõdab lisaks lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja peenosakesi, mis sobib, kui tahad siseõhust laiemat pilti.

Kui aknast tuulutamisest ei piisa

Akna avamine töötab hästi siis, kui oled kodus ja saad seda regulaarselt teha. Mõnes olukorras see ei toimi. Kui oled päeval 10 tundi tööl, maja on mürarikka tänava ääres või magamistoa CO₂-tase ületab hommikuks ikka 1000 ppm, vajad püsivat õhuvahetust.

Korterites, kus tsentraalset ventilatsiooni pole võimalik ehitada, on lahenduseks lokaalne rekuperaator. See paigaldatakse läbi välisseina, toob tuppa filtreeritud värsket õhku, viib välja niiske siseõhu ja soojendab väljuva õhu soojusega sissetulevat õhku. Nii saad värske õhu ka siis, kui väljas on −20 °C, ilma et tuba jahtuks.

Vali seade ruumi järgi. BSK Zephyr Mini annab kuni 30 m³/h ja sobib väiksemasse magamistuppa. Ideal Clima Kers+60 liigutab kuni 60 m³/h, tagastab kuni 94% soojusest ja on väga vaikne – hea valik suuremasse elu- või magamistuppa. Blauberg VENTO inHOME W (kuni 50 m³/h, WiFi-juhtimine) sobib, kui tahad seadet telefonist juhtida. Kogu valikut näed lokaalsete rekuperaatorite lehel.

Arvesta ka piirangutega. Seade vajab välisseina ava, lähedal asuvat pistikupesa ja regulaarset filtrihooldust. Kortermajas lepi fassaadi puurimine enne ühistuga kokku. Kui majas on juba toimiv tsentraalne ventilatsioon, pole lokaalset seadet tavaliselt vaja – piisab süsteemi õigest seadistamisest ja filtrite vahetamisest. Kui sa pole kindel, mis sinu koju sobib, aitavad Pro Airi spetsialistid olukorra kaardistada ja seadme paigaldada.

Talvel kehtib üks põhireegel: lühike ja täielik tuulutus mitu korda päevas, termostaat selleks ajaks kinni. Kui mõõtja näitab, et ka sellest ei piisa, on aeg mõelda püsivale ventilatsioonile.

Korduma kippuvad küsimused