Kuidas valida lokaalset rekuperaatorit? 7 asja, mida enne ostmist teada

Kuidas valida lokaalset rekuperaatorit? 7 asja, mida enne ostmist teada

Kuidas valida lokaalset rekuperaatorit? 7 asja, mida enne ostmist teada

Hea sisekliima vajab pidevat õhuvahetust. Uutes ja renoveeritud hoonetes on aknad ja konstruktsioonid järjest õhutihedamad ning loomulikust õhuvahetusest ei pruugi enam piisata. Tulemuseks võivad olla kõrge CO₂ tase, liigne niiskus, akende kondenseerumine ja umbne siseõhk.

Üheks lahenduseks on lokaalne rekuperaator ehk soojustagastusega lokaalne ventilatsiooniseade. See võimaldab parandada ühe või mitme ruumi ventilatsiooni ilma kogu hoonet läbiva ventilatsioonitorustiku rajamiseta.

Aga milline lokaalne rekuperaator valida? Ainult hinna või maksimaalse soojustagastuse protsendi järgi otsustada ei tasu.

1. Kõigepealt vaata vajalikku õhuvoolu

Rekuperaatori üks olulisemaid näitajaid on õhuvool m³/h.

Mida rohkem inimesi ruumis viibib, seda rohkem värsket õhku on vaja. See on eriti oluline magamistoas, kus inimesed viibivad järjest 7–9 tundi ning CO₂ kontsentratsioon võib puuduliku ventilatsiooni korral öö jooksul märgatavalt suureneda.

Seetõttu tuleks seadme valimisel arvestada korraga:

  • ruumi suurust;
  • inimeste arvu;
  • vajalikku õhuvoolu;
  • seadme mürataset vajalikul töökiirusel.

Oluline on just viimane punkt. Reklaamis toodud maksimaalne õhuvool pole kuigi kasulik, kui selle saavutamiseks peab seade töötama kiirusel, mis on magamiseks liiga vali.

Väiksemasse ruumi võib sobida näiteks Ideal Clima KERS+25 lokaalne rekuperaator, mille maksimaalne õhuvool on 25 m³/h. Suurema õhuvajaduse korral tasub vaadata Ideal Clima KERS+60 rekuperaatorit, mille õhuvool ulatub kuni 60 m³/h.

2. Magamistuppa vali rekuperaator õhuvoolu ja mürataseme järgi

Magamistoas on müratase sama oluline kui ventilatsiooni võimsus.

Tootjad esitavad sageli väga madala minimaalse dB(A) väärtuse, kuid see võib kehtida ainult kõige väiksemal ventilaatorikiirusel. Seetõttu tasub küsida:

Kui palju õhku liigutab seade sellel kiirusel, mille juures ma olen valmis sellega magama?

See annab palju realistlikuma pildi kui lihtsalt kõige väiksema dB(A) numbri võrdlemine.

Näiteks KERS+25 on Pro Airi valikus suunatud just väiksematele ruumidele ja magamistubadele, samas kui KERS+60 võimaldab kuni 60 m³/h õhuvoolu.

Kui magamistoas viibib kaks inimest, ei tohiks seega valida seadet ainult selle järgi, milline mudel on kõige vaiksem – see peab ka tegelikult suutma vajalikul müratasemel piisavalt õhku vahetada.

3. Vahelduv või samaaegne sissepuhe ja väljatõmme?

Kõik lokaalsed rekuperaatorid ei tööta ühtemoodi.

Paljud keraamilise soojusvahetiga seadmed kasutavad regeneratiivset ehk vahelduva õhuvooluga tööpõhimõtet.

Esmalt eemaldatakse ruumist soe siseõhk ning selle energia salvestatakse keraamilisse soojusvahetisse. Seejärel muudab ventilaator suunda ja väljast tulev värske õhk läbib soojenenud keraamilise elemendi.

Mitut sellist seadet saab sõltuvalt mudelist kasutada paaris või suurema süsteemina.

Teine võimalus on samaaegse sissepuhke ja väljatõmbega ventilatsiooniseade, kus mõlemad õhuvoolud liiguvad samal ajal eraldi kanalites.

Mõlemal lahendusel on oma eelised. Õige tehnoloogia sõltub ruumist, vajalikust õhuvoolust ja sellest, kas ventileerida soovitakse ühte ruumi või tervet hoonet.

4. HRV või ERV – kas soovid tagastada ka niiskust?

Lisaks soojustagastusele tuleb järjest sagedamini valida HRV ja ERV ventilatsiooni vahel.

Kõige lihtsam erinevus on:

HRV – tagastab soojust. (Nt AirOne HRV)

ERV – tagastab soojust ja võimaldab tagastada ka osa niiskusest. (Nt AirOne ERV)

ERV ehk niiskustagastusega lahendus võib olla kasulik uues ja väga õhutihedas majas, kus siseõhk muutub talvel liiga kuivaks.

HRV võib seevastu olla loogilisem lahendus olukorras, kus soovitakse ventilatsiooniga liigset niiskust võimalikult efektiivselt hoonest välja juhtida.

ERV-d ei tohiks segamini ajada õhuniisutiga. ERV ei tekita uut niiskust, vaid aitab vähendada ventilatsiooni kaudu kaotatava niiskuse hulka.

Pro Air on HRV ja ERV erinevusi käsitlenud ka Blauberg AirOne lahenduste juures.

5. Ära vali rekuperaatorit ainult soojustagastuse protsendi järgi

Rekuperaatorite juures kohtab sageli väga kõrgeid numbreid: 90%, 94%, 97% jne.

Näiteks Ideal Clima KERS+25 maksimaalseks soojustagastuseks on märgitud kuni 97% ning KERS+60 puhul kuni 94%.

Kõrgem protsent tundub esmapilgul automaatselt parem, kuid siin tuleb olla ettevaatlik.

97% soojustagastus ei tähenda, et maja küttekulu väheneb 97%.

See kirjeldab soojusvaheti efektiivsust kindlates töötingimustes. Reaalses hoones mõjutavad tulemust ka:

õhuvool, välistemperatuur, sisetemperatuur, seadme töökiirus, kasutusaeg, hoone soojapidavus ja valitud ventilatsioonirežiim.

Seetõttu tuleks rekuperaatorit hinnata tervikuna:

õhuvool + müratase + soojustagastus + energiatarve + talvine töövõime.

Kui energiakulu teema pakub rohkem huvi, loe ka Pro Airi juhendit lokaalse rekuperaatori energiatarbimise kohta.

6. Eesti kliimas on oluline talvine töö

Eestis ei piisa sellest, et ventilatsiooniseade töötab hästi sügisel temperatuuril +5 °C.

Rekuperaator peab hakkama saama ka miinuskraadide ja pikemate külmaperioodidega.

Seadme valimisel tasub seetõttu kontrollida:

minimaalset töötemperatuuri, jäätumiskaitset, sulatusfunktsiooni, võimalikku eelsoojendust ja kondensaadi käitumist.

Eriti oluline on see juhul, kui lokaalsest ventilatsioonist saab ruumi peamine õhuvahetuse viis.

Samuti tasub meeles pidada, et tootja deklareeritud maksimaalne soojustagastus ei pruugi kehtida kõikide välistemperatuuride ja ventilaatorikiiruste korral.

7. Üks lokaalne rekuperaator ei pruugi ventileerida tervet maja

See on üks olulisemaid asju, mida enne ostmist mõista.

Lokaalne rekuperaator on eelkõige konkreetse ruumi või tsooni ventilatsioonilahendus.

Kui paigaldada rekuperaator elutuppa, ei tähenda see automaatselt, et suletud uksega magamistuba saab piisavalt värsket õhku.

Mitme magamistoaga majas tuleb vaadata kogu hoone õhu liikumist.

Sõltuvalt hoonest võib lahendus olla:

üks suurema õhuvooluga lokaalne ventilatsiooniseade, mitu omavahel töötavat rekuperaatorit või tsentraalne ventilatsioonisüsteem.

Kui soovid lahendada ventilatsiooni terve eramaja tasandil, loe ka juhendit Ventilatsioon eramusse – kuidas parandada siseõhku lokaalse ventilatsiooniga?. Pro Air käsitleb seal lokaalse ventilatsiooni kasutamist just eramutes ja renoveeritavates hoonetes.

Kas lokaalne rekuperaator aitab kõrge CO₂ vastu?

Jah – aga ainult siis, kui õhuvahetus on piisav.

Rekuperaatori soojusvaheti ise CO₂-d ei eemalda. CO₂ taset vähendab ventilatsioon: kasutatud siseõhk eemaldatakse ning asemele tuuakse värske välisõhk.

Seetõttu on magamistuppa rekuperaatori valimisel väga oluline arvestada seal magavate inimeste arvuga.

Kui õhuvool jääb liiga väikeseks, võib seade küll soojust väga efektiivselt tagastada, kuid ruumi CO₂ tase jääb endiselt kõrgeks.

Kas lokaalne rekuperaator aitab akende higistamise vastu?

Sageli küll.

Kui akendele tekkiva kondensaadi põhjuseks on kõrge siseõhu niiskus koos puuduliku ventilatsiooniga, aitab suurem ja kontrollitud õhuvahetus niiskust hoonest eemaldada.

Kondensatsioon võib aga olla seotud ka külmasildade, akna madala sisepinna temperatuuri või muude ehituslike probleemidega.

Seega ei tähenda higistav aken automaatselt, et vaja on lihtsalt võimsamat rekuperaatorit.

Kas lokaalne rekuperaator sobib vanasse majja või korterisse?

Just renoveeritavates hoonetes on lokaalsel ventilatsioonil suur eelis.

Seade paigaldatakse tavaliselt läbi välisseina ning kogu hoonet läbivat ventilatsioonitorustikku pole vaja rajada.

See võimaldab parandada ventilatsiooni näiteks:

magamistoas, elutoas, kodukontoris, korteris või renoveeritud eramus.

Eriti sageli tekib ventilatsioonivajadus pärast vanade akende vahetamist uute õhutihedate akende vastu. Hoone muutub energiatõhusamaks, kuid varasem juhuslik õhuvahetus väheneb.

Lokaalse ventilatsiooni tööpõhimõttest saad põhjalikumalt lugeda Pro Airi artiklist Mis on lokaalne rekuperaator ja kuidas see sisekliimat parandab?.

Milline lokaalne rekuperaator valida?

Enne konkreetse mudeli valimist vasta vähemalt nendele küsimustele:

  1. Kui suur on ventileeritav ruum?
  2. Mitu inimest seal tavaliselt viibib?
  3. Kui suur õhuvool on vajalik?
  4. Kui oluline on müratase?
  5. Kas probleemiks on liigne või liiga vähene niiskus?
  6. Kas seade peab töötama ka tugeva pakasega?
  7. Kas ventileerida tuleb üks ruum või terve maja?

Alles pärast seda tasub võrrelda konkreetseid rekuperaatoreid.

Väiksema õhuvajadusega ruumi võib sobida Ideal Clima KERS+25, suurema õhuvoolu vajaduse korral Ideal Clima KERS+60. KERS+60 pakub kuni 60 m³/h õhuvoolu, niiskuspõhist juhtimist ja WiFi-valmidust.

Erinevaid lahendusi tasub võrrelda Pro Airi lokaalsete soojustagastusega ventilatsiooniseadmete kategoorias, sest õige mudel sõltub eelkõige konkreetsest ruumist, mitte sellest, millisel seadmel on reklaamis kõige suurem number.

Enim valitud seadmed on Blauberg Inhome seeria seadmed. (vaiksed ja töökindlad)

Kokkuvõte

Parim lokaalne rekuperaator ei ole tingimata kõige suurema soojustagastuse protsendiga seade.

Hea rekuperaator peab suutma tagada ruumis vajaliku õhuvahetuse sellise mürataseme ja energiakuluga, millega on mugav elada iga päev.

Kõige olulisemad näitajad on:

õhuvool, müratase, soojustagastus, HRV või ERV tehnoloogia, energiatarve, filtratsioon, juhtimisvõimalused ja töökindlus Eesti talves.

Kui ventilatsiooni vajab mitu ruumi, tuleb hinnata süsteemi tervikuna – ühe seadme asemel võib olla vaja mitut lokaalset rekuperaatorit või hoopis teistsugust ventilatsioonilahendust.

Pro Air OÜ aitab valida sobiva lokaalse rekuperaatori vastavalt ruumi suurusele, inimeste arvule, olemasolevale ventilatsioonile ja soovitud õhuvahetusele.

Loe lisaks

Nõuanded View all