Korteri ventilatsiooni parandamine: 6 sammu vanas majas

Kui su korter asub enne 1990. aastat ehitatud kortermajas, on seal suure tõenäosusega loomulik väljatõmbeventilatsioon. Õhk lahkub köögi ja vannitoa restide kaudu šahti, värske õhk aga peaks tulema sisse lekete kaudu, peamiselt akende ümbert. Kui vanad aknad on vahetatud tihedate plastakende vastu, kaob ka see lekkeõhk ja õhuvahetus kukub. Seepärast ei alga korteri ventilatsiooni parandamine uue seadme ostust, vaid mõõtmisest ja sellest, et värskel õhul oleks tee sisse.

Tegutse selles järjekorras:

• mõõda magamistoas öö jooksul CO₂-taset ja õhuniiskust
• kontrolli ja puhasta köögi ning vannitoa väljatõmberestid
• lisa värskele õhule sissepääs: akna tuulutusklapp või seinaklapp
• jäta siseuste alla õhuvahe
• paigalda probleemsesse tuppa lokaalne rekuperaator
• vii suuremad muudatused läbi korteriühistu otsusega

Mida märkad	Tõenäoline põhjus	Mida teha esimesena
Hommikul on tuba umbne, pea valutab	sissepuhkeõhku on liiga vähe	mõõda CO₂-taset, lisa värskeõhuklapp
Aknad higistavad, nurkades on hallitus	niiskus ei pääse välja	kontrolli köögi ja vannitoa väljatõmmet
Tuppa tuleb naabrite toiduhaisu	ühises šahtis on rõhud paigast ära	ära lisa šahti mootoriga kubu, räägi ühistuga
Suvel õhk seisab	loomulik tõmme on nõrk	lokaalne rekuperaator või ristõhutus

Kuidas aru saada, et ventilatsioon ei tööta

Kõige ausama vastuse annab CO₂-mõõtja. Inimene hingab välja süsihappegaasi, nii et CO₂-tase näitab otse, kas toas vahetub õhk piisavalt. Eesti projekteerimispraktikas loetakse eluruumis heaks taset kuni 1000 ppm, kui välisõhus on umbes 400 ppm. Vahemikus 1000–2000 ppm muutud uniseks. Kui tase ületab 2000 ppm, ei sobi õhk enam ei vaimseks tööks ega korralikuks puhkuseks.

Vanades majades ületatakse see piir sageli. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringus, mis hõlmas 189 korterit, oli loomuliku ventilatsiooniga korterite keskmine CO₂-tase 1225 ppm, mehaanilise ventilatsiooniga uuemates korterites aga 788 ppm. Magamistubades mõõdeti hommikuti koguni 1000–4200 ppm. Kõrgeimad näidud olid tubades, kus aknad olid vahetatud ja uks öösel kinni.

Teine näitaja on õhuniiskus. Terviseameti hinnangul on kodu parim õhuniiskus 35–60%. Ohtlik ei ole siiski ainult toaõhk, vaid külmade pindade lähedal olev õhk. Kui suhteline niiskus seina või aknapõse pinnal tõuseb üle 80%, hakkavad hallitusseened idanema. Seetõttu tekib hallitus esmalt välisseinte nurkadesse ja kappide taha.

Lihtne kodune test on paberileht väljatõmberesti ees. Kui leht ei jää resti külge isegi siis, kui aken on veidi praokil, on tõmme nõrk või šaht ummistunud. Test näitab küll õhu liikumissuunda, kuid mitte õhuhulka, nii et järeldused tee mõõtmistulemuste põhjal.

Mõõtmiseks sobib lihtne lauamõõtur, mis salvestab CO₂-taseme, temperatuuri ja niiskuse. Pane see magamistoas voodi lähedale ja vaata hommikul öö maksimumi. Pro Airi temperatuuri- ja niiskusemõõtjate valikus on nii koduseid kui ka andmesalvestusega seadmeid. Näiteks Trotec BZ26 mõõdab CO₂-taset vahemikus 400–5000 ppm ja näitab samal ekraanil ka õhuniiskust.

Miks vana maja loomulik ventilatsioon alt veab

Loomulik ventilatsioon töötab korstnaefekti abil. Soe siseõhk on kergem, tõuseb šahtis üles ja tõmbab alt asemele uut õhku. Mida suurem on sise- ja välistemperatuuri vahe ning mida kõrgem on šaht, seda tugevam on tõmme. Kevadel ja suvel, kui väljas on peaaegu sama soe kui toas, jääb tõmme nõrgaks või pöördub koguni tagurpidi.

Praktikas jääb õhuvahetus vanades majades ka talvel napiks. TalTechi andmetel oli vanade korterelamute keskmine õhuvahetus vaid 0,24 korda tunnis. See tähendab, et korteri õhk vahetub keskmiselt kord nelja tunni jooksul. Pinna kohta teeb see 0,17 l/(s·m²), mis on vähem kui pool standardi EVS-EN 16798-1 alusel soovitatud miinimumist 0,42 l/(s·m²). Uued aknad vähendavad loomuliku ventilatsiooniga majades õhuvahetust uuringute järgi umbes kolm korda.

Oluline on ka maja kõrgus. Kuni 5–6-korruselistes majades on igal korteril tavaliselt oma šaht. Vähemalt üheksakorruselistes majades on eraldi šahtid ainult kahel ülemisel korrusel, ülejäänud korterid jagavad ühist kanalit. Ülemise korruse korterites on šaht lühike ja tõmme seetõttu kõige nõrgem.

Mida saad korteris ise teha

Puhasta väljatõmbed ja ära kata neid kinni

Köögi ja vannitoa restidesse koguneb aastatega tolmu ja rasva, mis ahendab avaust. Võta rest maha, pese see ja puhasta kanali suu nii kaugelt, kui ulatud. Ära kata resti kunagi kinni ega pane selle ette kappi, isegi kui talvel tundub, et sealt tuleb külma.

Hea siht on „Kodud korda“ toetuse tingimustes kirjas olev väljatõmme. Kahetoalises korteris on see 15 l/s vannitoast ja WC-st kokku ning 8 l/s köögist. Kui tõmme jääb ka pärast puhastamist nõrgaks, anna sellest teada ühistule. Šaht on kaasomandis ja selle puhastamine on ühistu töö.

Anna värskele õhule tee sisse

Väljatõmme töötab ainult siis, kui asemele pääseb uus õhk. Lihtsaim lahendus on akna tuulutusklapp, mis paigaldatakse aknaraami ülaossa ega vaja seina puurimist. Teine võimalus on seinas paiknev värskeõhuklapp. Paigalda see radiaatori kohale või taha, sest külm välisõhk soojeneb siis enne inimeseni jõudmist ega tekita tõmbetuult.

Seinaklapi ülaserv peaks jääma laest vähemalt 10 cm allapoole. Kui läbi välisseina on vaja puurida, muudad fassaadi. Fassaad on kaasomand, nii et selleks on vaja ühistu nõusolekut.

Jäta siseuste alla õhuvahe

Loomulikus ventilatsioonis liigub õhk tubadest köögi ja vannitoa poole. Kui magamistoa uks on tihe ja öösel kinni, jääb tuba sellest voolust välja. Just sellistes tubades mõõdeti ka kõrgeimad CO₂-näidud. Jäta iga siseukse alla vähemalt 0,5 cm vahe või paigalda uksele sama ristlõikega ülevooluvõre.

Levinud viga: mootoriga kubu ühisesse šahti

Kõige sagedasem viga on ühendada võimas pliidikubu või vannitoa ventilaator otse olemasolevasse šahti. Ühise šahti puhul muudab tugevam ventilaator rõhke terves kanalis. Sinu toiduhais surutakse naabri kööki. Samal ajal nõrgeneb naabri enda tõmme. Eesti Korteriühistute Liit hoiatab, et ainult oma korteri parandamine võib naabri korteris olukorda halvendada.

Ühise tehnosüsteemi muutmiseks on vaja ühistu luba ja sageli ka ehitusteatist ning projekti. Kui eraldi kanalit pole, vali söefiltriga ringluskubu. See püüab rasva ja lõhnad kinni, kuid ei eemalda niiskust, nii et väljatõmberest peab jääma avatuks.

Lokaalne rekuperaator: millal see on õige lahendus

Kui toas on CO₂-tase ka pärast värskeõhuklapi paigaldamist üle 1000 ppm või kui seinaklapp toob talvel liiga palju külma, sobib lokaalne rekuperaator. See on läbi välisseina paigaldatav seade, mille keraamiline soojusvaheti salvestab väljuva õhu soojuse ja annab selle sisse tulevale õhule. Ventilaator vahetab suunda tsükliti, näiteks BSK Zephyr Mini teeb seda iga 70 sekundi järel. Parima tulemuse annavad kaks seadet, millest üks puhub sisse ja teine välja.

Näide: 12 m² magamistuba kahele

EVS-EN 16798-1 kohaselt vajab tavaline sisekliima (klass II) inimese kohta 7 l/s värsket õhku. Kahele inimesele teeb see 14 l/s ehk umbes 50 m³/h. REHVA soovituse järgi vajab 11–15 m² magamistuba vähemalt 12 l/s.

Siin on oluline peensus. Vaheldumisi töötav seade puhub sisse ainult pool ajast, nii et 25 m³/h maksimumiga seadme efektiivne sissepuhe on umbes 12 m³/h. Kahest sellisest seadmest koosnev paar annab kokku umbes 25 m³/h ehk 7 l/s. Sellest piisab ühele inimesele, kuid kahele ainult klassis III. Kahe magaja tuppa vali paar 50–60 m³/h seadet ja kasuta neid keskmisel kiirusel. Need töötavad vaiksemalt kui väikesed seadmed täiskiirusel.

Pro Airi lokaalsete rekuperaatorite valikus on näiteks järgmised seadmed:

• Blauberg VENTO inHOME W: soojustagastusrežiimis 25 m³/h, soojustagastus kuni 95% ja müratase 27 dB(A) 3 m kaugusel
• Ideal Clima KERS+25: kuni 25 m³/h, soojustagastus kuni 97%, müra alla 29 dB 3 m kaugusel ja seinaava läbimõõt 102 mm
• BSK Zephyr Mini: neli kiirust vahemikus 8–30 m³/h ja soojustagastus kuni 90%

Need seadmed sobivad ühte tuppa, näiteks magamistuppa või kodukontorisse, kus sissepuhe muidu puudub. Terve korteri ventilatsiooni need ei asenda. REHVA andmetel ulatus õhuvahetus renoveeritud majades, kus kasutati ühe ruumi seadmeid, vaid 0,18 korrani tunnis. Ka müra võib tundlikule magajale tunda anda.

Millal korteri tasandi parandustest ei piisa

Kui hallitus kordub mitmel korrusel, naabrite haisud liiguvad korterist korterisse või CO₂-tase jääb kõrgeks ka pärast kõiki eelnevaid samme, on probleem maja süsteemis. Siis on õige lahendus terve hoone ventilatsiooni uuendamine. EIS-i „Kodud korda“ toetuse tingimuste järgi peab renoveeritud majas olema soojustagastusega ventilatsioon kõikides eluruumides või soojuspumbaga väljatõmbeventilatsioon. 2025. aasta voorus oli toetus asukohast sõltuvalt 30–50%. Uue vooru tingimusi kontrolli enne ühistu koosolekut EIS-i lehelt.

Kui ühistu renoveerimisega ei kiirusta, saad oma korteris lokaalsete seadmetega vahepeal hakkama. Kumb tee pikas plaanis paremini sobib, loe artiklist lokaalne vs tsentraalne ventilatsioon. Kui tahad enne otsust täpseid numbreid, teeb Pro Air ka siseõhu mõõdistusi, mis kaardistavad CO₂-taseme, niiskuse ja peenosakesed.

Peamine on õige järjekord: kõigepealt mõõda, seejärel ava väljatõmbed ja anna õhule tee sisse. Seade vali alles siis, kui tead, mitu liitrit sekundis sinu tuba vajab.

Korduma kippuvad küsimused