Vannitoa niiskust vähendad kõige kindlamalt nii, et viid veeauru välja kohe pesemise ajal ja pärast seda, enne kui see jõuab pindadele kondenseeruda. Kõige tähtsam on töötav väljatõmme: vannitoast peaks välja minema umbes 15 l/s ehk 54 m³/h õhku ja ventilaator peab käima ka pärast duši lõppu. Kui väljatõmme on korras, teevad ülejäänu ära lihtsad harjumused ja soojad pinnad. Õhukuivati on abivahend olukordadeks, kus ventilatsioon üksi hakkama ei saa.
Kiire ülevaade:
- Mõõda: tavaolukorras peaks vannitoa õhuniiskus olema 40–60% ja pärast dušši tunni jooksul sinna tagasi langema.
- Kontrolli väljatõmmet: rest peab õhku tõmbama ja ukse all peab olema asendusõhu jaoks pilu.
- Lase ventilaatoril järele töötada: vähemalt 20 minutit pärast pesemist, kõige mugavamalt taimeri või hügrostaadiga.
- Eemalda vesi: tõmba seinad ja dušiklaas kaabitsaga kuivaks ning ära kuivata pesu vannitoas.
- Hoia pinnad soojad: ühtlane põrandaküte või käterätikuivati vähendab kondensi.
- Kasuta õhukuivatit targalt: märgalast eemal või kõrvalruumis.
Kui palju niiskust on vannitoas normaalne?
Eluruumide sobiv suhteline õhuniiskus on 40–60%. Duši ajal tõuseb see vannitoas paratamatult kõrgele ja peegel läheb uduseks – see on normaalne. Probleem tekib siis, kui niiskus püsib kõrgel tunde ja pinnad ei jõua vahepeal kuivada.
Fraunhoferi ehitusfüüsika instituudi andmetel ei kasva hallitus hoonetes alla umbes 70% suhtelise niiskuse juures, kuid 80% juures suudavad kasvada peaaegu kõik hallitusliigid. Siit tuleb lihtne kontrollkriteerium: kui niiskus on tund pärast dušši endiselt üle 70%, ei vii väljatõmme auru piisavalt kiiresti välja.
Mõõtmiseks sobib iga korralik hügromeeter, mille leiad temperatuuri ja niiskuse mõõteriistade valikust. Pane seade dušist eemale, kuhu vesi ei pritsi. Loe näit enne dušši, kohe pärast seda ning 30 ja 60 minuti pärast. Nii näed, kui kiiresti su vannituba kuivab, mitte ainult hetkeseisu.
PCE 444 näitab lisaks õhuniiskusele ka kastepunkti, mis aitab hinnata, millised pinnad hakkavad märguma.
Miks üks dušš teeb vannitoa nii märjaks?
Võtame tavalise korteri vannitoa: 2 × 2,5 m põrand ja 2,5 m kõrgune lagi ehk 12,5 m³ õhku. 22 °C juures mahub kuupmeetrisse õhku kõige rohkem umbes 19,4 g veeauru. Kogu vannitoa õhk suudab seega hoida vaid ligikaudu 240 g vett.
USA metsatoodete laboratooriumi (USDA FPL) andmetel tekitab 5-minutiline dušš 0,20–0,38 kg veeauru. Üksainus dušš võib anda rohkem auru, kui ruumi õhk mahutada suudab. Ülejääk kondenseerub peeglile, plaatidele ja vuukidele ning peab hiljem sealt uuesti aurustuma.
Kui väljatõmme töötab 54 m³/h, vahetub selle vannitoa õhk umbes neli korda tunnis. Seepärast ei piisa ventilaatorist, mis jääb seisma samal hetkel, kui duši kinni keerad – niiskus on siis alles pindadel.
Samm 1: kontrolli, kas väljatõmme päriselt töötab
Eesti korterelamute renoveerimisel kasutatakse projekteerimisväärtusena vannitoa väljatõmbe õhuhulka 15 l/s ja WC puhul 10 l/s. Vanemates majades on tegelik olukord sageli kehvem: TalTechi doktoritöö järgi oli renoveerimata korterelamutes ventilatsioon ebapiisav kahes korteris kolmest.
Kiire test: hoia väljatõmberesti ees lehte tualettpaberit. Kui paber resti vastu ei tõmbu, õhk ei liigu. Levinumad põhjused on tolmune rest, umbes šaht või puuduv asendusõhk.
Asendusõhk on sama oluline kui ventilaator. Kui uks on tihedalt kinni ja pilu puudub, ei saa ventilaator õhku välja viia, sest asemele ei tule midagi. Suurbritannia ehitusnõuded näevad ette vähemalt 10 mm ukse alt lõikamist, praktikas on 1–2 cm pilu või ülevoolurest kindlam valik.
Kui elad kortermajas, kus vannitoast viib väljatõmme ühisesse šahti, küsi enne ventilaatori paigaldamist nõu ühistult või ventilatsioonispetsialistilt. Valesti valitud seade võib suruda niisket õhku naabritele.
Samm 2: vali ventilaator, mis lülitub ise sisse ja välja
Valgusti lülitiga ühendatud ventilaator jääb seisma kohe, kui vannitoast lahkud – just siis, kui niiskust on kõige rohkem. Ameerika ventilatsiooniinstituut HVI soovitab lasta ventilaatoril pärast vannitoa kasutamist töötada 20 minutit, ideaalis taimeriga.
Veel parem on hügrostaadiga ventilaator. See käivitub, kui niiskus ületab seatud piiri, ja töötab, kuni niiskus on langenud. Näiteks Aerauliqa QX 100 HT hügrostaadi saab seada vahemikku 50–90% ja järelkäigutaimeri 3–25 minutile. Ventilaatori maksimaalne õhuhulk on 104 m³/h, müratase 27–38 dB(A) ja kaitseaste IPX4.
Hügrostaadi seadistamisel ära vali liiga madalat piiri. Niiske suveilmaga võib 50% piiriga ventilaator käia peaaegu lakkamatult. Kui seada piir üle 80%, jäävad seinad liiga kauaks märjaks. Hea algus on 60–65%, mida saad hügromeetri näitude põhjal hiljem täpsustada.
QX 100 HT sobib, kui vajad automaatset niiskuse järgi juhtimist ja korralikku tõmmet ka pikema toruga. Kui eelistad vaiksemat tippklassi mudelit väikesesse või keskmisesse vannituppa, vaata Aerauliqa QXD-d. Laiema valiku leiad väljatõmbeventilaatorite kategooriast. Ventilaatori ühendamine vooluvõrku on elektriku töö.
Samm 3: eemalda vesi enne, kui see aurustub
Iga seinale, põrandale või rätikule jäänud vesi aurustub hiljem ruumi õhku. Mida rohkem vett eemaldad mehaaniliselt, seda vähem peab ventilaator välja viima.
- Tõmba duši seinad ja klaas pärast pesemist kaabitsaga kuivaks. See võtab minuti ja eemaldab suure osa veest, mis muidu jääks vuukidesse.
- Lülita ventilaator sisse juba duši alguses, mitte lõpus.
- Riputa märjad rätikud laiali, mitte kokkuvolditult konksu otsa.
- Ära kuivata pesu vannitoas. Kanada riikliku teadusnõukogu andmetel tekitab neljaliikmeline pere tavapäeval 7–12 liitrit niiskust, pesupäeval aga üle 23 liitri.
- Lase vannivesi kohe pärast kasutamist välja, sest seisev soe vesi aurustub edasi.
Samm 4: hoia pinnad soojad
Kondensvesi tekib siis, kui niiske õhk puutub kokku pinnaga, mille temperatuur on kastepunktis või sellest madalam. Näiteks 20 °C ja 80% suhtelise niiskusega õhu kastepunkt on 17 °C. Iga pind, mis on sellest jahedam, muutub märjaks.
Vannitoas on sellised kohad tavaliselt välisseina nurgad, aknapalled, laenurgad ja välisseinal olevad plaadid. Seal ilmub hallitus esimesena, sest suurim suhteline niiskus on alati kõige külmema pinna juures.
Briti niiskustõrje ühingu (Property Care Association) juhendi järgi on ühtlane madal taustasoojus parem kui katkendlik kütmine. Kui sul on põrandaküte või elektriline käterätikuivati, lase sel töötada ühtlaselt, mitte lühikeste tugevate tsüklitena. Pea meeles, et ainult õhu soojendamine niiskust välja ei vii – see töötab koos väljatõmbega, mitte selle asemel.
Samm 5: kasuta õhukuivatit seal, kus ventilatsioonist ei piisa
Õhukuivati on mõistlik valik kolmel juhul. Esiteks aknata vannitoas, kus väljatõmmet ei saa kohe parandada. Teiseks vannitoa kõrval olevas pesuruumis, kus kuivatad pesu. Kolmandaks pärast veekahjustust või remonti, kui konstruktsioonid peavad kiiresti kuivama.
Ohutus käib siin esimesena. Standardi IEC 60364-7-701 järgi ulatub duši ümber olev tsoon 1 kuni 225 cm kõrgusele ja 120 cm kaugusele dušiotsikust. Tsoonides 0–2 tohib olla ainult loetletud püsipaigaldatud seadmeid, mille kaitseaste on vähemalt IPX4. Teisaldatav õhukuivati ei ole püsipaigaldis ja mitu tootjat keelab selle kasutamise vanni või duši läheduses. Kasuta seda pesuruumis või koridoris lahtise uksega või vannitoas ainult siis, kui seadme juhend seda lubab ja see jääb kõigist tsoonidest välja.
Püsilahenduseks sobib seinale paigaldatav kuivati, mis ühendatakse kondensaadi äravoolu ja vooluvõrku elektriku abiga. Ajutiseks või kõrvalruumi kasutuseks sobib teisaldatav seade. Näiteks Trotec TTK 53 E eemaldab kuni 16 l niiskust ööpäevas, sobib kuni 31 m² köetavatesse ruumidesse ja selle hügrostaati saab seada vahemikku 30–80%. See sobib pesuruumi või koridori, kuid mitte duši vahetusse lähedusse. Teisi mudeleid saad võrrelda õhukuivatite lehel.
Levinud vead, mis niiskuse tagasi toovad
- Hallituse pleegitamine ilma põhjust kõrvaldamata. Vuugid näevad nädal aega puhtad välja, kuid kui niiskus püsib, tuleb hallitus tagasi.
- Väljatõmberesti kinni katmine. Talvel tundub rest külma tõmbavat, kuid kinni kaetud restiga ei liigu vannitoast õhk välja.
- Ventilaatori puhastamata jätmine. Tolm ja rasv resti ning tiiviku peal vähendavad õhuhulka märgatavalt. Puhasta resti iga paari kuu tagant.
- Akna pidev praokil hoidmine talvel. Külm õhk jahutab aknapalle ja seinu kastepunktist allapoole ning kondensvesi tekib just seal.
Millal kutsuda spetsialist?
Kui hallitus tuleb paari nädalaga tagasi, vuugid on pehmed, plaatide taga on tumedad laigud või niiskus ei lange ka tunniga, ei pruugi põhjus olla ventilatsioon. Tegu võib olla lekkiva hüdroisolatsiooni või torustikuga. Siis aitab materjali niiskusmõõtja või spetsialisti ülevaatus.
Pro Air teeb siseõhu kvaliteedi mõõdistust: mõõdame temperatuuri, suhtelist niiskust, CO₂-taset ja teisi näitajaid, kontrollime ventilatsiooni toimivust ning anname tulemuste põhjal soovitused. Hallitust eemaldades kanna kindaid ja maski ning tuuluta ruumi. Ulatuslikud kahjustused jäta spetsialistile.
Kõige suurem mõju on väljatõmbel
Vannitoa niiskus langeb kõige kiiremini siis, kui ventilaator tõmbab piisavalt, saab asendusõhku ja töötab ka pärast dušši. Mõõda olukorda hügromeetriga, eemalda vesi pindadelt ja hoia pinnad ühtlaselt soojad. Õhukuivati on lisavahend erijuhtudeks, mitte väljatõmbe asendaja.
Korduma kippuvad küsimused
Kui väljatõmme töötab ja ukse all on pilu, hoia uks kinni. Siis tõmbab ventilaator asendusõhu pilu kaudu ja niiske õhk ei levi teistesse ruumidesse. Kui ventilaatorit pole või see ei tõmba, ava uks ja tuuluta ruumi.
Ei asenda. Lühike tuulutus aitab, kuid talvel pidevalt avatud aken jahutab pindu ja suurendab kondensi. Kindlam on töötav väljatõmme, mis viib õhu välja sõltumata ilmast.
HVI soovitab vähemalt 20 minutit, USA energeetikaministeeriumi juhend isegi tundi. Hügrostaadiga ventilaator lahendab küsimuse ise: see töötab, kuni niiskus on langenud seatud piirini.
