Tavalise 3 × 4 m polükarbonaatkasvuhoone kütmiseks Eestis piisab enamasti 2–3 kW elektrilisest soojapuhurist, millel on termostaat ja pritsmeveekaitse (vähemalt IP24). Tomatitele hoia öösel vähemalt 10 °C, külmakaitseks piisab 4–5 °C-st. Enne kui suuremat võimsust ostad, tihenda uks ja praod ning kata seinad seestpoolt mullkilega – nii väheneb soojakadu kõige odavamalt. Ära kasuta kasvuhoones korstnata gaasipuhureid, petrooleumiahje ega otseküttega diiselpuhureid: nende põlemisgaasid kahjustavad taimi ja on inimesele ohtlikud.
| Küttelahendus | Sobib | Peamine miinus |
|---|---|---|
| Elektriline soojapuhur (IP24 või kõrgem) | Hobikasvuhoone, kevadised külmad ööd | Elektrikulu, vajab rikkevoolukaitset |
| Infrapunapaneel (IP55) | Taimelaud või väiksem tsoon | Õhk jääb jahedaks, küte on ebaühtlane |
| Kaudküttega diiselpuhur korstnaga | Suur tootmiskasvuhoone | Kallis, korsten peab viima gaasid välja |
| Gaasi- või petrooleumiahi ilma korstnata | Ei sobi | Etüleen, CO, kondensvesi |
Mis temperatuuri kasvuhoones hoida
Sihttemperatuur sõltub sellest, mida kasvatad. Briti Kuningliku Aiandusühingu (RHS) järgi tähendab külmavaba kasvuhoone öist miinimumi 4 °C. Tomatid kasvavad paremini, kui öösel on üle 10 °C. Kurgid istuta RHS-i soovitusel välja alles siis, kui kasvuhoones püsib üle 12 °C. Paprika vajab öösel umbes 13 °C.
Iga lisakraad suurendab kütmise kulu. Seetõttu sea termostaat taime tegelikule miinimumile, mitte toatemperatuurile. Kui kasvuhoones on ainult tomatid, hoia öösel 10–12 °C. Kui seal talvituvad pelargoonid või muud külmaõrnad taimed, piisab 5 °C-st.
Eestis on kütmist enim vaja kevadel. Ilm.ee andmetel möödub öökülmaoht tavaliselt läänerannikul mai alguses, Lõuna-Eestis 10.–15. mail ja Põhja-Eestis 20.–25. mail. Hiliseimad õhukülmad on Põhja-Eestis tulnud aga alles jaanipäeva paiku. Tomatid istutatakse kütmata kasvuhoonesse tavaliselt mai teisel poolel, mil muld on vähemalt 15 °C. Küttega saad istutamise varasemaks tuua ja sügisel saagiaega pikendada.
Kui palju võimsust on vaja
Küttevõimsuse arvutamiseks on lihtne valem: soojakadu (W) = katte pindala (m²) × U-arv (W/m²K) × temperatuuride vahe (K). U-arv näitab, mitu vatti soojust läheb läbi ühe ruutmeetri katte iga kraadi temperatuurivahe kohta. Temperatuuride vahe on soovitud sisetemperatuuri ja öise välistemperatuuri erinevus.
Ligikaudsed U-arvud kuivas kasvuhoones:
- ühekordne klaas või kile: umbes 6–7 W/m²K;
- kahekordne kile: 3,4–4 W/m²K;
- kambriline polükarbonaat: umbes 3,4–4 W/m²K, õhemal plaadil suurem.
Valem ei arvesta ukse ja ventilatsiooniluukide pragusid, millest külm õhk sisse imbub. Seepärast lisa tulemusele umbes 25% varu.
Näide: 3 × 4 m kasvuhoone
Kaarja 3 × 4 m polükarbonaatkasvuhoone katte pindala koos otsaseintega on umbes 35 m². 4 mm plaadi U-arv on ligikaudu 4 W/m²K. Seega kaotab kasvuhoone iga kraadi temperatuurivahe kohta 35 × 4 = 140 W.
- Mai öökülm: väljas −2 °C, sees soovid 10 °C. Vahe on 12 K ja soojakadu 140 × 12 = 1680 W. Koos varuga on vaja umbes 2,1 kW.
- Aprilli külm öö: väljas −8 °C, sees 10 °C. Vahe on 18 K ja soojakadu 2520 W. Koos varuga on vaja umbes 3,2 kW.
3 kW soojapuhur katab seega kevadised ööd. Kui kasvuhoone on kaetud ühekordse kile või klaasiga, on U-arv peaaegu kaks korda suurem ja ka vajalik võimsus kahekordistub.
Kütmise hinda saab samuti arvutada. Oletame, et öö kestab 10 tundi ja keskmine temperatuuride vahe on 8 K. Siis kulub umbes 140 × 8 × 1,25 = 1,4 kW ehk 14 kWh öö kohta. Eurostati andmetel maksis elekter Eesti kodutarbijale 2025. aasta teisel poolel koos võrgutasu ja maksudega keskmiselt 25,44 senti/kWh. Üks öö läheb seega maksma umbes 3,5 eurot ja kuu jagu külmi öid ligikaudu 100 eurot. Börsipaketi puhul sõltub hind tunnihinnast.
Millise seadmega kasvuhoonet kütta
Elektriline soojapuhur
Hobikasvuhoones on elektriline soojapuhur kõige lihtsam valik. See ei tarbi hapnikku ega tooda põlemisgaase, ventilaator segab õhku ja termostaat lülitab kütte vajaduse järgi sisse ja välja. Õhu liikumine vähendab ka hallituse riski. Massachusettsi ülikooli taimekaitsejuhendi järgi lühendab hea õhuringlus aega, mil lehed on märjad, ja langetab niiskust taimede ümber. Just niisketel lehtedel areneb hallmädanik.
Vali kasvuhoonesse seade, mis on kaitstud pritsmevee eest. Troteci TDS 19 E kaitseklass on IP24, sellel on kaks küttetaset, 1,5 kW ja 3 kW, ning sujuvalt reguleeritav termostaat. Suuremasse kasvuhoonesse sobib TDS 50, mille võimsus on 4,5 või 9 kW ja kaitseklass IPX4. Tutvu ka teiste elektriliste soojapuhurite valikuga.
Levinud viga: välimuselt sarnane TDS 20 R on kaitseklassiga IP20, mis tähendab, et sellel puudub kaitse vee eest. Garaažis töötab see hästi, kuid kasvuhoones, kus kastetakse ja kus laest tilgub kondensvett, võib see põhjustada lühise. Vaata enne ostu alati IP-klassi: teine number peab olema vähemalt 4.
Aseta puhur kivile või alusele, mitte otse mullale, ja suuna õhuvool taimede vahele, mitte otse lehtedele ega kilele. Kuum õhujuga kuivatab lähimaid taimi ja raiskab soojust.
Infrapunapaneel
Infrapunakiirgur soojendab taimi ja pindu otse, mitte õhku. Kreeka katses, kus taimede temperatuuri hoiti 15 °C juures, kulus infrapunaküttega keskmiselt 43% vähem energiat kui sooja õhu puhumisega. See on siiski ühe katse tulemus. Miinus on ebaühtlane soojus: paneeli all on soe, nurkades jahe. Kuna õhk ei liigu, jääb ka kondensvesi pindadele.
Infrapunapaneel sobib siis, kui tahad soojendada ainult taimelauda, mitte kogu kasvuhoonet. IRD 1800 on IP55 kaitseklassiga ja selle võimsust saab reguleerida vahemikus 600 kuni 1800 W.
Gaas, petrooleum ja diisel
Ilma korstnata põletusseadmed eraldavad kasvuhoonesse süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, etüleeni ja veeauru. Briti aianduse arendusameti AHDB andmetel võib juba 0,05 ppm etüleeni põhjustada tomatitel ja kurkidel enneaegset vananemist, mis tähendab nõrgemat kasvu ja väiksemat saaki. Veeaur kondenseerub öösel külmale kattele ja tilgub taimedele. Väikeses kasvuhoones on CO ohtlik ka inimesele, kes sinna hommikul siseneb.
Ehitusplatsidele mõeldud otseküttega diiselpuhur ei sobi kasvuhoonesse, kus on taimed. Suurtes tootmiskasvuhoonetes kasutatakse kaudkütteseadmeid, mille põlemisgaasid juhitakse korstnaga välja. Niiske keskkonna jaoks sobivad ka roostevabast terasest elektripuhurid, näiteks Biemmedue EK 15 P võimsusega 10 või 15 kW.
Vähenda soojakadu enne, kui ostad võimsust
RHS-i hinnangul kaob kasvuhoonest kõige rohkem soojust tõmbuse ja konstruktsiooni kaudu. Seepärast tihenda kõigepealt ukse ja luukide vahed ning asenda katkised plaadid. RHS soovitab seinad seestpoolt mullkilega katta: kile vähendab valgust umbes 10%, kuid see on mõistlik hind väiksema küttearve eest.
Ühekordne kile või klaas kaotab soojust ligikaudu kaks korda rohkem kui kahekordne kate. Michigani ülikooli hinnangul säästab topeltkile või kambriline plaat ühekordse kattega võrreldes umbes 40% küttekulust. Kui kütad ainult taimi, eralda kasvuhoone üks ots kilest vaheseinaga ja küta ainult seda osa. Poole väiksem pind tähendab ka poole väiksemat soojakadu.
Termostaat, andur ja niiskus
Soojapuhuri sisseehitatud termostaat mõõdab õhku seadme juures, mitte taimede juures. Massachusettsi ülikooli juhendi järgi peaks andur asuma taimede kõrgusel kasvuala keskel, päikese eest varjatult. Seda ei tohiks paigaldada otsaseinale ega kütteseadme õhuvoolu. Riputa sinna digitaalne termomeeter, mis salvestab öise miinimumi. Hommikul näed, kas temperatuur püsis soovitud tasemel. Sobiva seadme leiad temperatuuri- ja niiskusmõõturite valikust.
Jälgi ka niiskust. Kui õhuniiskus on öösel väga kõrge ja kate jääb märjaks, tekib lehtedele kaste ja hallitusoht kasvab. Hoia ventilaator töös ka siis, kui küte on väljas, ja tuuluta kasvuhoonet hommikul, kui väljas soojeneb.
Elektriohutus kasvuhoones
Kasvuhoones on niiske ja mullane põrand, mistõttu on elektriohutus eriti oluline. Rahvusvaheline standard IEC 60364-4-41 nõuab kuni 20 A pistikupesaahelatele 30 mA rikkevoolukaitset. Kui kasvuhoones pistikupesa pole, lase elektrikul paigaldada välitingimustesse sobiv pistikupesa koos rikkevoolukaitsmega. Ära vea majast pikendusjuhet üle muru ega jäta pistikühendusi maapinnale.
Kevadel, kui ööd on püsivalt soojad, lülita puhur välja, puhasta see tolmust ja hoia kuivas ruumis. Troteci kasutusjuhendi järgi tuleb seadet hoida kuivas kohas, külma ja kuumuse eest kaitstult. Kasvuhoonesse jäetud seade võib suvise niiskuse ja kastmisvee tõttu kahjustuda.
Millal kütmine end ära ei tasu
Talvel kasvab kulu kiiresti. Kui väljas on −15 °C ja kasvuhoones soovid 10 °C, vajab sama 3 × 4 m kasvuhoone umbes 4,4 kW võimsust. Õhukese kattega hobikasvuhoone ei ole talviseks kasvatamiseks mõeldud. Jaanuaris ja veebruaris on taimi odavam ette kasvatada toas valgusti all ja viia kasvuhoonesse aprillis.
Kui vajad kütet vaid mõneks kriitiliseks nädalaks, võid seadme ka rentida. See on mõistlik näiteks siis, kui öökülmad tabavad juba istutatud tomateid. Suurema või aastaringselt köetava kasvuhoone puhul tasub enne seadme valimist arvutada kogu soojakadu ja küsida spetsialistilt nõu.
Kasvuhoone kütmise alus on lihtne arvutus: katte pindala × U-arv × temperatuuride vahe ning 25% varu. Enamikule Eesti hobiaednikest piisab 2–3 kW pritsmekindlast elektripuhurist, korralikult paigaldatud rikkevoolukaitsmest ja mullkilest, mis vähendab soojakadu.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Küünlad annavad liiga vähe soojust, et väliskülma vastu midagi muuta, kuid toodavad tahma ja põlemisgaase. Lühiajaliseks kaitseks sobib paremini katteloor, püsivaks kütteks elektripuhur.
Tomatid kasvavad hästi, kui öösel on üle 10 °C. Lühiajaliselt taluvad nad ka jahedamat, kuid 0 °C juures võtab külm nad ära. Sea termostaat 10–12 °C peale.
Võib, kui seadmel on pritsmeveekaitse, ülekuumenemiskaitse ja termostaat ning see on ühendatud 30 mA rikkevoolukaitsmega pistikupessa. Ära kata seadet kinni ja hoia selle ümbrus vaba kilest, kottidest ja kuivadest taimejäänustest.
