Udused aknad või klaasi siseküljele tekkiv vesi on külmal ajal paljudele koduomanikele tuttav probleem. See nähtus, mida rahvakeeli kutsutakse akende higistamiseks, ei ole pelgalt esteetiline mure. Püsiv kondensatsioon on märk sellest, et eluruumi sisekliima on tasakaalust väljas, mis võib pikas perspektiivis viia hallituse tekkeni, tervisehädade ja isegi hoone konstruktsioonide kahjustumiseni.
Kondensatsiooni tekkimise füüsika on lihtne: soe ja niiske siseõhk puutub kokku jahedama pinnaga, näiteks aknaklaasiga. Kuna jahe õhk suudab hoida vähem niiskust kui soe õhk, siis saavutatakse kastepunkt ning liigne niiskus sadestub piiskadena klaasile. Mida suurem on temperatuurierinevus õue ja toa vahel ning mida kõrgem on ruumi suhteline õhuniiskus, seda kergemini kondensatsioon tekib.
Kus kondensatsioon asub ja mida see tähendab?
Enne lahenduste otsimist on oluline kindlaks teha, kus täpselt niiskus asub, sest see viitab erinevatele probleemidele.
- Kondensatsioon klaasi siseküljel viitab tavaliselt liiga kõrgele siseõhu niiskustasemele või puudulikule õhuvahetusele. See on kõige sagedasem probleem, millega eluruumides kokku puututakse.
- Kondensatsioon klaasi välisküljel on märk sellest, et teil on väga kvaliteetsed ja hea soojustusega aknad. See tekib siis, kui välimine klaasipind on jahedam kui välisõhu kastepunkt, kuna siseruumi soojus ei pääse läbi klaaspaketi õue. See nähtus on normaalne ja kaob tavaliselt päeva peale.
- Kondensatsioon kahe klaasi vahel viitab aga katkisele aknapaketile. See tähendab, et klaasidevaheline tihendus on järele andnud ning niiskus on pääsenud paketi sisse. Sellisel juhul ei aita õhukuivatus ega tuulutamine ning aknapakett tuleb välja vahetada.
Miks on liigne niiskus ohtlik?
Liigniiskus eluruumis ei ole ainult märg aknaplekk. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on niiskus ja sellega kaasnev mikroobne kasv otseselt seotud hingamisteede sümptomite, allergiate ja astma sagenemisega. Püsiv niiskus loob ideaalse keskkonna hallitusseente levikuks, mis paiskavad õhku eoseid. Need võivad põhjustada ninaärritust, silmade kipitust ja kroonilisi tervisehädasid.
Lisaks terviseriskidele kahjustab niiskus ka kodu ennast. Ruumi kõrge õhuniiskus ja selle vältimine on kriitiline teema, kuna vesi võib tungida aknaraamidesse, seintesse ja põrandaliistude alla, põhjustades puidu mädanemist, tapeedi lahtitulekut ja värvi koorumist. Niisket õhku on ka märgatavalt kulukam kütta, kuna soojusenergia kulub õhus sisalduva vee soojendamisele, mitte ruumi temperatuuri tõstmisele.
Kuidas mõõta ja hinnata õhuniiskust?
Selleks, et teada saada, kas teie akende “higistamine” on kriitiline, tuleks esmalt mõõta ruumi suhtelist õhuniiskust. Tervislik ja optimaalne vahemik eluruumides on tavaliselt 40–60%. Kui tase püsib pidevalt üle 60–65%, on hallituse oht väga suur ning tuleks rakendada vastumeetmeid.
Mõõtmiseks on parim vahend digitaalne hügromeeter ehk termohügromeeter. See seade näitab täpselt, milline on sisekliima seisukord erinevatel kellaaegadel. Täpse pildi saamiseks on soovitatav mõõteriist asetada ruumi keskele, eemale otsesest päikesevalgusest ja küttekehadest.

Rohkem infot erinevate mõõtevõimaluste kohta leiab meie temperatuuri ja niiskuse mõõteseadmete kategooriast.
Lahendus 1: Tõhus ventilatsioon ja õhuvahetus
Kui aknad on märjad, on esimene instinkt aken avada. Regulaarne tuulutamine on vajalik, kuid seda tuleb teha õigesti. Koduakende hoidmine poolavatud (tuulutusrežiimil) asendis jahutab aknapaled ja raamid maha, mis võib kondensatsiooni ja hallituse ohtu hoopis suurendada.
Tõhusam on nn šokktuulutus: avage aknad täielikult 5–10 minutiks mitu korda päevas. See vahetab õhu kiiresti välja, kuid ei lase seintel ja mööblil jahtuda. Veelgi parem lahendus on kaasaegne soojustagastusega lokaalne ventilatsioon, mis vahetab õhku pidevalt ilma soojuskadudeta. See eemaldab liigse niiskuse ja CO2, tagades värske siseõhu ilma küttekulusid märgatavalt tõstmata.
Lahendus 2: Energiasäästlikud õhukuivatid
Paljudes kodudes, eriti renoveeritud hoonetes või seal, kus kuivatatakse pesu siseruumides, ei piisa vaid tuulutamisest. Õhukuivatid on siinkohal kõige efektiivsem ja mugavam lahendus. Kaasaegsed kondensatsioonikuivatid töötavad automaatselt: seadistate soovitud niiskustaseme (nt 50%) ja seade lülitub sisse vaid siis, kui õhuniiskus seda ületab.

Miks eelistada õhukuivatit pidevale akende avamisele?
- Õhukuivati tarbib vähem energiat kui väljalastud soojuse uuesti üleskütmine.
- Seade hoiab niiskustaseme stabiilsena ka siis, kui teid pole kodus.
- Paljudel mudelitel on integreeritud filtrid (nt HEPA-filtrid), mis puhastavad õhku hallitusseente eostest ja tolmust.
- Õhukuivati on asendamatu abi pesu kuivatamisel, hoides ära niiskuse leviku mööblisse ja nurkadesse.
-
-15%
Saadaval
Õhukuivati ja õhupuhasti TTK 64 HEPA 50m2
Algne hind oli: 303 €.257 €Praegune hind on: 257 €.
-
Saadaval
Õhukuivati Trotec TTK 63 E WiFi – nutikas lahendus niiskuse, hallituse ja akende higistamise vastu
269 €
-
Saadaval
Trotec TTK 99 HEPA õhukuivati – tõhus niiskuse eemaldamine ja puhtam siseõhk kuni 90m2
376 €
Valiku tegemisel tasub kaaluda, kas vajate seadet vaid ühte tuppa või suuremale pinnale. Täpsemat võrdlust selle kohta, millal eelistada ventilatsiooni ja millal kuivatit, saab lugeda artiklist õhukuivati vs ventilatsioon.
Praktilised sammud kondensatsiooni vähendamiseks
Lisaks seadmete kasutamisele saab ka igapäevaste harjumustega niiskustaset ohjata:
- Kasutage köögis toidu valmistamise ajal alati õhupuhastit.
- Hoidke vannitoa uks duši all käimise ajal kinni ja kasutage väljatõmbeventilaatorit.
- Ärge kuivatage pesu radiaatoritel või elutubades ilma lisaventilatsioonita.
- Jätke mööbli ja välisseinte vahele väike õhuvahe, et õhk saaks seal ringelda.
- Pühkige akendele tekkiv kondensvesi kohe ära, et vältida selle valgumist tihendite vahele ja raamile.
Pikaajaline liigniiskus ja selle mõju tervisele on teema, millega ei tohiks viivitada. Kui märkate hommikuti akendel vett, on see teie kodu viis märku anda, et õhk vajab abi. Õige niiskustaseme hoidmine on investeering nii teie tervisesse kui ka kinnisvara säilimisse.
Korduma kippuvad küsimused
Jah, see on märk väga heast soojustusest. See tähendab, et soojus ei pääse seest välja välimist klaasi soojendama. See kaob tavaliselt kohe, kui päike klaasi soojendab või tuul tõuseb.
Talvisel ajal on soovitatav hoida õhuniiskus vahemikus 40–50%. Kui see langeb alla 30%, võib õhk muutuda liiga kuivaks ja ärritada limaskesti, kuid üle 60% tõusmisel tekib kiiresti hallituse oht.
Vastupidi – õhukuivati aitab kulusid optimeerida. Niiske õhu kütmine on märgatavalt kallim kui kuiva õhu kütmine. Kaasaegsed seadmed on varustatud hügrostaadiga, mis tähendab, et nad töötavad ainult vajaduse korral.
Viited
- WHO guidelines for indoor air quality: dampness and mould.
- REHVA: Guide for indoor climate and humidity control.
- Trotec: Condensation and moisture prevention research.
- Pro Air OÜ: Siseõhu kvaliteedi diagnostika ja mõõdistusandmed.